Puitpõrandad – meid ümbritseva elukvaliteedi loojad

by Susan Scott / 25 oktoober 2016 / No Comments

Tundub, et see aeg, kui vanale põrandale justkui häbenedes linoleum või reliin peale tõmmati, on jäädavalt möödas. Vana puitpõrand on alati väärt taastamist. Tihtipeale selgub, et paksu, laiguti mahatulnud värvi- ja pahtlikihtide alt koorub välja vägagi uhke põrand. Vanades majades võib leida põrandalaudu, mille laius on 30 ja isegi 40 cm ja paksus kuni 8cm ning mille paigaldamiseks ei ole kasutatud naelu vaid tappe ja ühenduspulki. Selliste põrandate eksponeerimine oma naturaalses ilus on saanud paljude inimeste kodu-uhkuseks ja üheks sisekujunduse elemendiks. Harva pakub mõni teine põrandakate sellist soojust, ilu ja väärtust kui puitpõrand.

Oluline on samuti puitpõranda keskkonnasõbralik aspekt. Kuna põrandalauad on naturaalne ressurss, siis on ta nii uuenev kui ümbertöödeldav. Paljud esivanemate vanad laevad, puitmajad, laudad ning teised puitelemendid on sageli leidnud endale uue elu kaasaegsete puitpõrandatena. Kuna puit ei kogu tolmu ega teisi allergeene, nõustuvad paljud ülemaailmsed tervisekaitsjad, et puitpõrandad on täiuslik valik tervislikku kodusse.

Ka kinnisvaramaaklerid kinnitavad, et puitpõrandatega majad leiavad kiiremini ostja ning nende eest ollakse nõus suuremat hinda tasuma. Niisiis on puitpõrandatega maja ka hea investeering tulevikku.

Kumb on kahjulikum – kuiv või niiske õhk?

Kuna puit on väga sõltuv ümbritseva keskkonna niiskusastmest (puit on pidevalt “elav”, kuna ta sisaldab ligniini, ainet, mis trahheiidide kaudu imab niiskust ning paisub, kuivades aga tõmbub uuesti kokku, kaotades olenevalt liikidest 14-45% oma algsest niiskusest), siis on väga oluline teada, kuidas käituvad puitdetailid meie kodus.

Sarnaselt temperatuuri muutustele kõigub väga suures vahemikus ka õhuniiskus. Millegipärast kardetakse pigem suviselt sooja õhu rõskust kui talvise õhu kuivust.

Kuigi eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aastaringselt olema 40–60%, muudavad talvised kütmised õhu oluliselt kuivemaks. Kasutades lisaks vesiküttega radiaatoritele ka elektrilisi puhureid või küttekehasid, võib talvine niiskusesisaldus õhus langeda isegi alla 20%! Siis aga tuleb olla ettevaatlik – liigne kuivus mõjub halvasti inimese nahale ja limaskestadele. Tulemuseks on kihelevad silmad, veritsev nina, rahutu uni.

Seega võib iga talvel puitpõrandasse tekkivat pragu võtta kui hoiatust liiga madalast õhuniiskusest. Lihtsaim viis asja parandada on kasutada õhuniisutajat.

Köetava puitpõranda pealispinna temperatuur ei tohiks ühelgi juhul tõusta üle 27° C. Seega võib juhtuda, et mahult suurte ruumide kütmine läbi puitpõranda on mõnevõrra komplitseeritud. Nendele, kes soovivad köetaval aluspõrandal näha ja tunda ehtsat puitpõrandat, on parimaks lahenduseks naturaalpuidust spoonparketid. Olles suhteliselt õhukesed (ca 7 mm) on spoonparkettide soojajuhtivus kordades parem kui massiivpuidust põrandalaudadel. Soovituslikult võiks meie kliimatingimustes kõige külmematel talvepäevadel, vältimaks puitpõranda ülekütmist, kasutada peale põrandakütte ka mingit lisakütet, näiteks õliradiaatoreid.

Soovitatakse jälgida ka seda, et põrandakütte reguleerimine ei toimuks liiga järsult – see ei tohiks toimuda kiiremini kui 3–4° C ööpäevas.

Hoolimata sellest toimub suur liikumine põrandalaudade vahede vahel sõltuvalt aastaaegadest. Suvel on põrandad niisked, talvel kütmise, eriti põrandaküttega tõmbuvad tugevasti kokku. Viimasel ajal on aga seetõttu rohkem levinud seina-, kui põrandaküte kasutamine.

Taoliste probleemide vältimiseks on kasutatud liivapinnasel olevaid nn. “ujuvaid põrandaid”, laudpõranda all on liivakiht, mis omakorda ühendatud otse maapinnaga. Sellisel juhul põrandad on küll niiskemas olukorras, kuid stabiilsemad kui tavalised. Taolised põrandatüübid esinevad näiteks Nõmmel mõnedes vanades majades.

Vana värvi eemaldamine

Vana värvi eemaldamiseks põrandalt on mitmeid vahendeid, üheks variandiks on mehhaaniline viis kasutades kaabitsaid, aga suurte pindade ja paksu värvikihi puhul on eelistatud kas fööni või infrapunalampide kasutamine. Viimane variant on õigustatud eriti naelu täislöödud põrandalaudade puhul, mil on oht vigastada kaabitsat, aga ka siis, kui tahetakse endale vähem tööd jätta lihvimise näol.

Selliseks puhuks on kaupluses Majatohter sisse seatud infrapunalambi Speedheater laenutamise võimalus.

Vanad põrandalauad võivad tihti olla kahjustatud niiskuse, mädaniku või kahjurite tõttu või lihtsalt kulunud. Sellisel puhul viiakse läbi laudade proteesimine või plommimine, kus kahjustatud tükk saetakse ära ja asendatakse samaväärsega. Kahjustunud puit tuleb asendada tiheda lülipuiduga. Parandusteks kasutatav puit peab olema sama kvaliteediga ja samast puiduliigist kui vana ja aastaringide suund peab olema sama , et vältida pingete tekkimist vana ja uue puidu vahel. Samuti peab see olema vastava kuivusastmega. Põrandalaudade proteesimisel kasutatakse PVA-d ja polüuretaanliimi, nn. paisuvat liimi, mis kuivab küll kauem.

Põrandalaudade vahesid pole võimalik kunagi täiesti likvideerida, kelle jaoks on see oluline, võib ühe variandina proovida mastiksit, mis on musta värvi ja mida kasutatakse eriti just laevades heledate laudade puhul dekoratiivsuse saavutamiseks, kuid tavainimesel käib ta hind tihti üle jõu.

Puitpõrandate hooldus

Töötlemata laudu võib kaitsta leelise ja põrandaseebi või leelise ja õliga. Lisaks naturaalsele õlile on võimalik kasutada ka valgeid ja toonitud õlisid ja seepe.

Lehtpuuleelise saamiseks kodusel teel tuleb võtta 100 liitri vee kohta 20 liitrit lupja, tal tuleks lasta seista paar päeva, siis pealt vesi ära kallata ja töödelda sellega põrandad, hiljem õlitada. Õli hakkab paremini puitu, kui on eelnevalt leelisega tehtud ja kestab ka kauem, põrandaid võib ka vahatada, kuid siis on raskem hiljem pinda töödelda, sest vaha peale ei hakka teised vahendid. Tammelauda ei maksa leelisega üle teha, ta läheb liiga tumedaks ja kaotab oma iseloomuliku tekstuuri.

Okaspuupõranda töötlemiseks kasutatakse Herdins põrandaleelist. Töötlemine annab põrandale kauni tooni ja tugevdab iseloomulikku “puidutunnet”. Taoline põrandaleelis takistab põranda koltumist. Põrand on seejärel valmis töötlemiseks põrandaõli või põrandaseebiga. Väga intensiivselt kasutatavat põrandat on soovitatav õlitada ja seejärel töödelda seebiga. Põrandate puhul, mida ei kasutata väga intensiivselt (nt magamistoas), on seebiga töötlemine enamasti piisav. Nii põrandaõli kui ka põrandaseepi on saadaval kahes variandis: naturaalset ja valget.

Herdins põrandaõli on valmistatud taimeõlide baasil ja seda kasutatakse töötlemata okaspuu ja lehtpuu põrandate ning leelisega töödeldud põrandatel. Õliga töötlemine moodustab põrandale tõhusa kaitsekihi ja annab kauni tooni.

Lakitud põranda pind on sile ja seda on kerge hooldada. Siiski peaks põrandate lakkimisel olema ettevaatlik, sest pinda lakiga kattes kaob kontakt eheda puiduga ning kõikvõimalike jälgede ja kriimude parandamine on keeruline. Samuti on lakkides raske vältida laudu omavahel kokku liimumast, see aga põhjustab suurte pragude teket, sest lauad ei saa enam ühtlaselt paisuda ja kahaneda.

Kuigi Eestis on traditsiooniliselt puitpõrandaid lakitud ja lihvitud, siis mujal maailmas, eelkõige Skandinaavias on põrandaid töödeldud ammusest ajast spetsiaalsete põrandaseepide ja õlidega. Õigesti hooldatud õlitatud puidupind peab vastu isegi kõige ekstreemsemates tingimustes, nagu näiteks restoranides ja tantsupõrandatel.

Vastupidiselt põrandalakile, mis tekitab lisakihi puidu pinnale, imendub põrandaõli sügavale puidu pooridesse. Õlitamise tagajärjel muutub põrand kulumiskindlaks ja omandab siidja läike. Iga järgnev hooldusõlitamine tugevdab puitu, täidab puidupoore ja sulgeb ligipääsu niiskusele ja mustusele. Hooldusõlitamist vajavad ainult oluliselt kulunud pinnad – käiguteed või üksikud mustunud kohad. Kes soovib põrandaid pleegitada või toonida, võib kasutada toonitud põrandaõlisid, mida saab omavahel ka segada. Õlitatud põrandaid ei ole vaja lihvida, mis teeb hooldamise lihtsamaks ja ei teki tüütut tolmu.

Põrandate töötlemiseks kasutatavad õlid on vedelad puidukaitsevahendid, mis on valmistatud modifitseeritud naturaalsetest vaikudest ja puidu- ning linaõlidest. Eelistama peaks võimalikult naturaalseid, väikese kulunormiga ning mitte väga kiiresti kuivavaid õlisid. Igapäevaseks hoolduseks tasuks kasutada lahjat seebiveelahust. Puitpõrandate hoolduseks soovitame peaasjalikult Lincona ja Timberexi õlisid. Taoliste põrandaõlidega on töödeldud Tallinna Panga peahoone kohvik, KUKU klubi, Amigo ööklubi tantsupõrand ja Eesti Kunstimuuseumi saalid Kadriorus.

Kui soovitakse läikivamat ja tugevamat pinda, siis võib kasutada puiduvaha või Le Tonkinois õlilakki, mis annab töödeldavale pinnale lakile omase kaitse. Puiduvaha kantakse kuivale pinnale õhukese kihina ja lüüakse läikima u. 5 tunni pärast. Soovitav oleks peale kanda mitmeid vahakihte.

Vahatatud pind puhastatakse nõrga pesuainega ja veega. Vahatatud pind nõuab uuesti viimistlemist, kuid harvemini kui ainult õliga töödeldud pind. Vaha kantakse õhukese kihina pinnale ja lüüakse läikima. Need lakid ja vahad on eriti väärtuslikud just laevade ja paatide hooldamisel.

Vanade vahatatud pindade renoveerimisel tuleb vaha hoolikalt eemaldada lihvides umbes 1 mm enne pinna viimistlust. Vana värvi eemaldamine tuleb teostada mehhaaniliselt ja vältida keemiliste värvieemaldajate kasutamist, kuna pinnale jäävad kemikaalid võivad nõrgendada laki kaitsvaid omadusi.

Autor: http://renoveeri.net

René Pere
Säästva Renoveerimise Infokeskus
Tallinn 2006

About the author: