Õhksoojuspumba võimalusi ei kasutata

by Susan Scott / 18 oktoober 2016 / No Comments

Olgugi, et päris paljudes majapidamistes on juba ka õhksoojuspumbad olemas, ei osata tihtilugu kasutada selle täit potensiaali ning seetõttu kulutatakse rohkem energiat, kui tegelikult vaja oleks. Ka õhksoojuspumpa kasutades tuleb teada, kuidas seda teha, et saada võimalikult suur kasutegur võimalikult väikese energiakuluga.

Õige kasutamine

Õhksoojuspump võimaldab energiat säästa ainult juhul, kui ta õigesti tööle rakendada ja lasta tal maja kütta. Kõik algab soojuspumba siseseadme paigutamisest – nimelt peab see asuma kohas, kust soe õhk pääseb eluruumides takistamatult ringlema. Teiseks peab sissepuhe olema sellise tugevusega, et õhk tõepoolest ringleb ja viib soojuse eluruumidesse laiali. Kolmandaks tuleb muude kütteallikate (radiaatorid, põrandaküte) termostaadid keerata piisavalt madalale temperatuurile. Õhksoojuspump võimaldab energiasäästu ainult juhul, kui sellega võimalikult palju köetakse. see tähendab, et sügisel tuleks kütmist alustada just nimelt õhksoojuspumbaga ning teised kütteseadmed alles hiljem vajadusel juurde lisada. Pidevalt töötades kulutab õhksoojuspump energiat optimaalsemalt, kui vahel seiskudes ning siis uuesti käivitudes.

Õige seadistamine

Väga tähtis on ka teada, et seadme paigaldajalt tuleb nõuda  soojuspumba õiget seadistamist, et selle energiasäästlik kasutamine üldse võimalik oleks.  Õhksoojuspump on võimalik saada oluliselt parem küttetulemus, kui maasoojuspumbaga siis,  kui välisõhk ei ole veel  miinuskraadides. Tugeva külma korral õhksoojuspumba kasutegur küll langeb, kuid kvaliteetseimad ja kallimad seadmed suudavad tagada hea tulemuse isegi -20 kraadise pakasega. Õhksoojuspumba soojustegur langeb koos temperatuuriga, kuid ka väga külma pakasega on õigesti seadistatud  soojuspump säästab kuni 50% küttele kuluvast elektrienergiast. Krõbedate külmade puhul peab kompressor tegema tasa välisõhu ja väljapumbatava sooja õhu vahe ning see lisab seadmele koormust. Samuti muutub külmaaine ringlus aeglasemaks ning sellega  tarbimisvõimsus langeb.  Oluline on teada, et alates -30 kraadisest külmast on soojuspumba tarbitav energia ning sellest saadav soojusenergia üks-ühele ning seega ei ole nii külma välistemperatuuriga enam õhksoojuspumba kasutamine otstarbekas. Võimsast soojuspumbast on talvel tunduvalt rohkem kasu. Kuna võimsam seade töötab enamiku tööajast osakoormusel, on selle soojustegur üldjuhul väga hea – isegi parem kui täiskoormusel, kuna pump ei pea tasa tegema nii suurt temperatuuride vahet. Võimsa õhksoojuspumba ainus puudus võib olla see, et väga väikese küttevajaduse korral ei oska seade end piisavalt madalale võimsusele reguleerida, vaid hakkab välja lülituma, mis omakorda kulutab rohkem elektrienergiat ning vähendab säästlikkust.

Piirangud

On olukordi, kus õhksoojuspumbaga kütmist piiravad teatud asjaolud. Näiteks see, et liiga tugev sissepuhe häirib soojuslikku mugavust või et soe õhk ei pääse majas vabalt ringlema. Ka mõned selle ala asjatundjad ütlevad, et kui ruumilahendus pole avatud, ei tasugi võimsat õhksoojuspumpa paigaldada. Siinkohal tuleb kasuks teadmine, et kõik õhksoojuspumbad ei ole ühesugused. Peale tavaliste karbikujuliste laemudelite on olemas ka muid siseseadmeid. Näiteks elektriradiaatoriga sarnanev põrandamudel puhub sooja õhku laiemalt ja mitte väga tugevalt. Olemas on lakke integreeritav siseseade, laekassett, mis puhub õhku neljas suunas. Ripplagede taha paigaldamiseks sobib aga hästi kanalimudel, millega on võimalik suunata soe õhk ventilatsioonikanalite kaudu korraga mitmesse ruumi.

Seega on tegelikult võimalik leida sobiv õhksoojuspump igasugusesse elamusse ning kõiksugu planeeringuga pindadele.

About the author: