Õhk-vesi soojuspup on säästlik ja mugav.

by Susan Scott / 28 november 2016 / No Comments

Õhk-vesi soojuspump sobib suurepäraselt nii vanadele kui ka uutele hoonetele, kus on oluline, et maja püsikulud küttele oleksid võimalikult madalad. Õhk-vesi soojuspump on ideaalne alternatiiv maasoojuspumpadele juhul, kui puudub sobiva suurusega maa-ala maasoojuspumba paigaldamiseks.

Õhksoojuspumbad aitavad kindlasti säästa küttekuludest, kuid lisavad ka kasutusmugavust. Soojuspumbad töötavad täiesti automaatselt ning nõuavad minimaalselt hooldust. Samuti töötavad seadmed väga madala müratasemega ning ei erita tahma, tolmu ega ebameeldivaid lõhnasid.

Tööpõhimõte

Õhk-vesi soojuspumbad saavad soojust välisõhust ning see antakse edasi hoone küttesüsteemis ringlevale veele . Õhk-vesi soojuspump suudab toota ühest kW elektrienergiast 2 – 4 kW soojusenergiat. See annab märgatava kokkuhoiu küttekuludelt. Kõige parem on, kui sellise soojuspumba saab ühendada kokku radiaatorsüsteemi või põrandaküttega, kus soojuspumba poolt ülessoojendatud vesi ringlema hakkab. Õhk-vesi soojuspumpade eeliseks on ka see, et nende abil saab toota ka sooja vett.  Kahjuks peab õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel arvestama ka sellega, et võib juhtuda, et ka lisakütteallika olemasolu osutub vajalikuks, sest õhk-vesi soojuspumba efektiivsus väheneb liialt krõbedate külmakraadide puhul. Pump tootab reeglina kõige efektiivsemalt kuni -15 kraadise pakasega.

Õhk-vesi soojuspump tõmbab ventilaatori abiga välisõhu läbi aurusti, kus voolab madala aurustumistemperatuuriga vedelik. Välisõhk soojendab aurustis voolavat külmaagensit. Selle tulemusel viimane aurustub. Aurustunud külmaagens liigub nüüd kompressorisse, kus see kokku surutakse. Selle tulemusel tõuseb temperatuur oluliselt. Kõrgendatud rõhul ning temperatuuril külmaagens liigub edasi kondensaatorisse. Kondensaatoris annab kõrgetemperatuuriline külmaagens soojusenergia üle hoone küttesüsteemile ning jahtub kuni veeldumiseni. Veeldunud külmaagens suunatakse edasi läbi filtrite paisventiili, mille tulemusel rõhk ning temperatuur langeb. Külmaagens suunatakse uuesti aurustisse ning äsjamainitud tsükkel võib uuesti alata.

Lisavõimalused

Positiivne on see, et õhk-vesi soojuspumba puhul on võimalik kasutada ka jahutusfunktsiooni, mis tavalise õhksoojuspumbaga võimalik ei ole. Jahutusfunktsiooni puhul töötavad soojuspumbs tsüklid justkui tagurpidi. Hoone sisene soojusenergia juhitakse hoonest välja. Kompressori läbinud kõrgel temperatuuril külmaagens juhitakse läbi aurusti, kus toimub jahtumine kuna aurustis voolav külmaagens on kõrgemal temperatuuril kui välisõhk. Kõrge rõhu all külmaagens juhitakse paisventiili, kus toimub rõhu ning temperatuuri langus. Seejärel juhitakse jahutatud külmaagens kondensaatorisse, kus toimub küttesüsteemi jahutamine. Selle tulemusel külmaagens soojeneb ning on valmis uueks jahutustsükliks.

Peamine põhjus, miks järjest enam õhk-vesi soojuspumpasid küttesüsteemidesse liidetakse, on nende suurepärased soojustegurid (COP). Kui tavapäraste õli või gaasikateldega saab sisendenergiast ühe ühiku kohta (näiteks 1 kW) vähem kütteenergiat, siis õhk-vesi soojuspumbad toodavad ühest ühikust primaarsest sisendenergiast kuni kolm ühikut kütteenergiat. Lisaks rahalisele kokkuhoiule säästavad õhk-vesi soojuspumbad ka meid ümbritsevat keskkonda. Võrreldes traditsiooniliste fossiilsete kütteallikatega paiskavad õhk-vesi soojuspumbad oluliselt vähem süsihappegaasi meid ümbritsevasse keskkonda ning sitavad seetõttu vähendada reostust.

About the author: