Maasoojuspump

by Susan Scott / 03 jaanuar 2017 / No Comments

Maasoojuspump

Maasoojuspump ja päikeseenergia

Päikeseenergia ja Maasoojuspump on kõige effektiivsemad küttelahendused

Maasoojuspump on kütteseade, mis ammutab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Suvel koguneb maapinda soojusenergia, mida jahedate ilmade saabudes saab maasoojuspumba abil maja kütmiseks kasutada. Maasoojuspump kasutab soojusallikana pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu.  Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna püsiv (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Soojuspump töötab aga jällegi elektrienergia peal, mis teeb ka sellest küttesüsteemist mõnes mõttes elektrikütte. Positiivne on aga see, et kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Seega on maasoojuspumba abil võimalik küttekulusid vähendada kuni 80%. Kui sinna juurde lisada elektrienergia tasu, siis teeb see ikkagi pikas perspekttivis soodsa küttelahenduse.
Maasoojuspumbasüsteemi paigalduse maksumus sõltub paljudest erinevatest faktoritest. Seepärast on oluline võtta pakkumised mitmetelt firmadelt ning võrrelda hinnapakkumisi. Odav hind ei tohiks kindlasti olla valiku tegemisel põhikriteeriumiks. Odav hind tuleneb reeglina kvaliteedi, säästu või mugavuse arvelt. Kindlasti peab täpselt järele uurima, mis pakutud hinnas sisaldub. Eriti kasulik on võrrelda erinevate firmade poolt pakutavate soojuspumbasüsteemide tasuvusaega, tarbevee tootmise olemasolu ja ventilatsioonilahendust. Esialgu odavamana tunduv pakkumine võib olla lõppkokkuvõttes oluliselt pikema tasuvusajaga, kui veidi kallim lahendus. Otsustamisel tuleb kindlasti võrrelda soojuspumba võimsust, maakollektori pikkust, sooja tarbevee boileri suurust, soojuspumba poolt toodetava soojusenergia hulka ja ekspluatatsioonikulu.
Ka soojuspumba paigaldamisel tuleb jälgida kindlaid ohutus- ja ettevaatusabinõusid, mis tagavad nii pumba kui ka kogu süsteemi ideaalse töökindluse. Soojuspump tuleb asetada ruumis tasasele pinnale, mis kannatab vähemalt 500 kilogrammist raskust. Siseruumi temperatuur peab jääma vahemikku +10 kuni +35 kraadi. Soojuspumpa on soovitatav paigaldada välisseinte või heliisolatsiooniga seinte juurde, et tagada võimalikest väikseim müratase elamises. Ruum, kuhu soojuspump paigaldatakse, peab kindlasti olema äravooluga, et eemale juhtida kondenseerumisel tekkiv veehulk.
Enne soojuspumbs ülesseadmist tuleb kindlasti kontrollida ja jälgida, et kõik toruühendused oleksid kindlalt kinni ja transportimisel ei ole ükski ühendus lahti läinud ega leki. Enne soojuspumba kasutuselevõtmist tuleb kindlasti täita küttesüsteem, boiler ja maakontuur koos soojuspumbaga ning eemaldada nendest õhk. Ühendusjuhtmete paigaldamisel tuleb jälgida, et need oleksid võimalikult lühikesed ning andurijuhtmed, EMS-2siini ühendusjuhtmed jms tuleb paigaldada toitevoolujuhtmetest vähemalt 100 mm kaugusele.
Ka maakollektori paigaldusel tuleb tähele panna mitmeid olulisi detaile. Maakollektori paigaldust mõjutavad pinnase eripärad krundil. Need mõjutavad eeskätt paigaldatava maakollektori pikkust. Mida niiskem on maapind, seda vähem jooksvaid meetreid maakollektorit paigaldama peab. Näiteks kuiva liivapinnase puhul ei tasuks arvestada rohkem kui 10 vatti jooksva meetri kohta. Kui meil on aga tegemist äärmiselt niiske liivapinnasega, võib jooksva meetri pealt kätte saada lausa 20 vatti. Seega vahe võib olla lausa kahekordne. Seepärast on alati hea konsulteerida ekspertidega enne kui maasoojuspump ning sellega seonduvad tööd ning materjalid tellitud saavad.

www.soojuskeskus.ee

About the author: