Dušinurga uuendamiseks on mitmeid võimalusi

by Susan Scott / 16 veebruar 2017 / No Comments

Duši all käimisele kulub keskmiselt 17% kogu majapidamises kasutatavast tarbeveest. See teeb üle 100 liitri vett keskmiselt päevas ühe pere peale ainult duši all käimiseks. Kui liita see kokku terve aasta peale sees saame üle 36 tuhande liitri vett majapidamise kohta. Seda vee kulu on aga võimalik vähendada, kui paigaldate dušisüsteemid, mis on oluliselt veesäästlikumad. Lisaks rahalisele kokkuhoiule säästab selline teguviis ka oluliselt loodust ning mid ümbritsevat keskkonda.

Tänapäeval on väga levinud dušinurgad, millel on ees uksed, mitte enam lihtsad kardinad. Üks populaarseimaid dušikabiini uste süsteem on teemandikujulised kabiinid. Need uksed ei olegi nii väga teemandi kujulised, vaid dušikabiin ise. Dušinurk on kujundatud sellliselt, et see kasutaks võimalikult hästi ära vannitoa nurga pinda ning, et uksed avaneksid ja sulguksid keskele. See võimaldab teil säästa ruumi ning lihtsama vaevaga dušinurka siseneda ning väljuda. Kahjusk leiate te üsna suurte tõenäosusega, et sellised uksed on üsna kallid.

Teemantkujuga dušinurga uksi on saadaval mitmes erinevas stiilis nagu ka teisi uksetüüpe.Kõige populaarsemad on kaheks kokkuvolditavad duši uksed. Neid on võimalik paigaldada igasuguse kujundusega dušinurgale. Paljud majaomanikud on hakanud enda vanu liugustega dusikabiine välja vahetama just selliste vastu, sest need avanevad laiemalt, kui lükanduksed. Neid on võimalikult ka eritellimusel teha, et panna need sobima põhimõtteliselt iga ruumitüübi ning suurusega ja tagada teile vajalikud omadused. Te saate osta nii raamitud kui ka raamimata mudeleid, jäämustriga või lillelisi ning loomulikult ka karastatud klaasist mudeleid. Dušikardinaid on reeglina võimalik valida kahest matejalist – riie või vinüül. Kokkuvolditavad uksed erinevad oma hinnaklassilt, kuid neid võib saada ka üsna soodsalt sõltuivalt sellest, millised on teie poolt valitud omadused. Kas teie valiksite enda vannituppa eritellimusel tehtud uksed või hoopis näruse dušikardina?

Paljudes riikidest on riiklikul tasandil sätestatud, et praegu müügil olevad moodsad dušiotsikut ei tohi välja anda rohkem kui 7 liitrit vett minutis. Vanemad mudelid reeglina sellistele standarditele ei vasta ning see on enamasti ka põhjus, miks paljud majapidamised raiskavad olulise hulga raha vee ning majapidamiskulutustele.  See ei mõjuta mitte ainult veearvet, vaid ka elektriarvet, sest vett on reeglina vaja ka soojendada. Seega võib vee kokkuoiust saada mõjutatud ka üldisem energia kokkuhoid majapidamises. Kui teie duši all käimiseks kuluva vee hulk vähene, siis väheneb ka vajadus nii palju sooja vett toota. See võib aga terve aasta kohta kokku hoida lausa 300 kWh elektrit, mis on piisav kogus selleks, et teie televiisor saaks töötada terve aasta otsa.

Keskkonnakaitse organisatsioonid soovitavad teil uue dušiotsilku ostmisel tähelepanu pöörata just sellele, et otsiku ühe minuti jooksul välja antava vee hulk oleks võimalikult väike, et hoida kokku vett ja energiat. Madala veevooluga dušiotsikuid jagatakse reeglina kahte erinevasse klassi – õhutusega ning laminaarsurvega. Õhutusega dušiotsikud saavtavad udulaadse dušivoolu sellega, et kasutavad õhu lisamist veesurvele. Teised laminaarse vooluga dušiotsikud toodavad üksikuid veejugasid. Kui te elate niiskemas kliimas, siis soovitatakse just laminaarvooluga dušiotsikuid,  sest need ei tooda nii palju niisket õhku, kui õhutussüsteemidega otsikud.

Kui tuleme koju pärast pikka tööpäeva, siis igatseme arvatavasti kõik seda, et saaks minna mõnulema sooja duši alla. Elektrilise massaaži dušiotsiku abil saate te enda meeli värskendada ning lihastele soovitud lõõgastust pakkuda. Kõige hullem, mis saab juhtuda, et soe vesi saab otsa just siis, kui te olete dušši nautimas. Selliseid juhtumeid tuli ette varemate duššide puhul, kuid kaasaegsed segistid on üles ehitatud selliselt, et koguvad võimalikult palju vett ning tagavad meile ühtlase ning sooja veejoa kogu protseduuri vältel.

Kui te soovite ostma minna just suurema efektiivsusega ning säästlikumat dušiotsikut, siis ärge kartke, et peate loobuma sellega seoses ka mõnusast dušikogemusest, et hoida kokku vett. Paljud keskkonnasäästlliku mõtlemisega firmad toodavad sertifitseeritud dušiotsikuid, mis läbivad karmid testid, et vastata karmidele nõuetele enne kui neid lastakse masstootmisele. Seega võite kindlad olla, et koos kokkuhoiu ja keskkonnasäästliku eluviisiga ei pea te loobuma ka meeldivast dušikogemusest.

 

 

About the author: